”Selma” – Unistus, mis muutis maailma

„Selma’’ (2014) 

128 min, USA

Režissöör: Ava DuVernay

Stsenarist: Paul Webb

Ava DuVernay  „Selma’’ on film õiglusest, sallimatusest ning unistustest.

‘’I have a dream’’ (‘’Mul on üks unistus’’) oli Dr. Martin Luther Kingi avalik kõne, mis muutis ja ehk muudab siiani me elusid. Sellest unistusest ning  visioonist räägib ka kõnealune linateos. Film põhineb tõestisündinud sündmustel ning võtab luubi alla kolme kuu pikkuse perioodi 1965. aasta mustanahaliste eludes, poliitikas ja peategelaste hingeelus.

Vaatamata sellele, et teadsin sündmuste ajaloolist käiku ette, suutis „Selma’’ mind sellegipoolest rabada. Seda nii oma emotsionaalse ja hingelise vaatega sallimatusesse kui ka kohati barbaarsete, ent liigutavate stseenidega ülekohtust ning pseudomallidest ühiskonnas. Tegelased polnud jaotatud lihtsalt “headeks” ja “halbadeks”’,  vaid pigem kujutati inimloomuse julma, toorest olemust üldiselt, jutustati objektiivseid lugusid. „Selma’’ on omamoodi austusavaldus kõigile, kes julgesid võrdsete õiguste nimel oma häält tõsta. Eri rahvusest, klassist ning usust inimesed kogunesid, et üheskoos astuda samm edasi unistuste poole, mis tuhandetele varem kättesaamatuks olid jäänud.

Filmi keskpunktis oli pastor, aktivist ning poliitik Martin Luther King (David Oyelowo), kelle õlul lasus raske koorem – tuhandete mustanahaliste kauge, kuid kirgas lootus paremale elule. King seisis nii oma sõnade kui tegude eest. Ta oli Kõnemees suure algustähega, kes suutis filmi lõpuni säilitada optimismi. Siinkohal märgiksin ära Oyelowo näitljemeisterlikkuse ning tundelise esituse. Oma rolli eest pälvis ta muide ka parima meesnäitleja nominatsiooni Kuldgloobusel.

Näitlejatest tooksin veel välja Oprah Winfrey (aktivist) ning Carmen Ejogo (Mrs. King), kes mõlemad särasid oma vähest screen time’i arvestades küllaltki eredalt.

Keerukaid tegelasi oli filmis muidugi veel – ehk mõni rohkemgi kui filmi nautimiseks oleks vaja olnud. Eelkõige paistiski silma seik, et karaktereid, kelle hingellu lähemat pilku heita prooviti, oli liialt palju. Samas, ehk tõi see jällegi olukorra tõsiduse ning süütute kannatused vaatajale lähemale.

Filmi näol on seega ennekõike tegu meenutusega ühest olulisemast seigast Ameerika ajaloos, mis antakse edasi sedavõrd hingestatult, et ka inimesed, kellele selletaoline probleem võõraks on jäänud, tunnevad end puudutatuna.

Iris Peil

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.