Intervjuu Eda Ahiga

DSC_0104

Eda Ahi kolmas luulekogu “Julgeolek” on nomineeritud 2014. aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale luule kategoorias. Kaktus vestles lühidalt Edaga.

 

 

 

 

Kas tänapäeval Eestis või üleüldse maailmas on luule alahinnatud?

Tahaksin mõelda, et luulel ei olegi hinda, vaid väärtus. Kui luulet veel loetakse, tähendab see, et ka väärtustatakse.

Millised autorid on teile kõige tugevamat muljet avaldanud ja kas see peegeldub ka teie enda loomingus?

Neid autoreid on väga palju ja leidub nii luules kui ka proosas. Kui hakkaksin kedagi nimetama, jääksid paratamatult paljud teised välja. Muidugi on mind kõige enam mõjutanud eesti kirjandus, sest selle kohalolu ei taju ma ainult otsese, vaid ka kaudsena – või pigem kõigest läbiimbununa. Igapäevaselt ei pruugita seda isegi märgata, aga meie keel ja olemine on meie kirjandusest läbi imbunud, sellest tulvil. Samamoodi kõnetavad ja tsiteerivad ka kirjandustekstid paratamatult üksteist. Seega peegeldub eesti kirjandus paratamatult minu luules. Lisaks olen elu jooksul juhuse tahtel – õpingute ja päritolu tõttu – puutunud rohkem kokku itaalia ja vene kirjandusega.

Mainite oma luuletustes Tallinnat ja Tartut. Kas eelistate linnaelu maale, on linnad millegi poolest loometöö keskkonnana viljakamad?

Kindlasti mitte. Enne pikkade kooliaastate algust veetsin võrdselt aega oma kodulinnas Tallinnas ja kodukülas Räpina lähedal. Selle põhjal võin öelda, et nii maal kui linnas on võimalik väga viljakalt luua. Küllap oligi lapsepõlv minu viljakaim loomeperiood – nagu enamikul, ma usun. Mis puutub praegusesse aega, tuleb tunnistada, et kuigi maakohad seostuvad linnainimese jaoks küll sageli puhkuse ja võimalusega teha, mida hing ihkab, olen kuni viimase ajani täheldanud, et suvisel ajal maal olles on mul vahel isegi raskem kirjutada. Siis tahaks rohkem metsas uitada, lähikonnas ringi sõita ja järves ujuda. Küllap seostub see pigem aastaajaga: pimedal talveperioodil ja ootusrikkal-pakataval kevadel sünnib ikka rohkem luuletusi.

Kas Eestis elamine on teie loome jaoks suur mõjutaja või võiksite samu ridu kirjutada ka mõnes muus maailma paigas elades?

Huvitav küsimus. Kuigi olen seda isegi omal nahal tahtmatult katsetada saanud, pole ma vastuses ometi päris kindel. Nagu ennist mainisin, on Eestis ümbritsev ruum justkui keelest ja eestikeelsest kirjandusest tulvil. See muudab kirjutamise kuidagi kergeks ja loomulikuks. Pikemalt mujal viibides on vist raskem ühtaegu ümbritseva kirjanduskeskkonnaga kontakti leida ja eesti keeles kirjutada – ma ei pea siinkohal silmas lühemaid reise, mis mõjuvad kirjutamisele pigem tiivustavalt. Ära olles olen püüdnud maksimaalselt sealsele keele- ja kultuuriruumile keskenduda. Minu jaoks on see loomulik, kuid pagendab eesti keele siiski mingil määral kaugematesse ajusoppidesse. Kui elasin aasta aega Itaalias, tundus, et tolle aja lõpuks kiskus mõtlemine sageli itaaliakeelsetele radadele ja eesti keeles kirjutamine ei sujunud enam endistviisi. Võib-olla oleksin mõne aja pärast suutnud taas eesti keeles kirjutada.

Mida soovitaksite noorele alustavale luuletajale oma isikupärase stiili leidmiseks – kuidas teil see korda läks?

Ma ei pea ennast küll mingiks loovkirjutamise eksperdiks, aga küllap on kirjutamisega nii nagu kõige muuga –peamine on armastada seda, mida teed, ja teha seda alati õhinaga. Kirjutama õppimiseks on ilmselt kõige olulisem töötada tekstidega – kirjutada, lugeda ja tõlkida. Tõlkimise all ei pea ma silmas vaid tekstide ühest keelest teise tõlkimist, vaid ka nende enese jaoks mõtestamist oma emakeeles. Alati tasub katsetada. Nagu mainitud, võiks kirjutamist eelkõige nautida ja sellest rõõmu tunda.

Küsis Mariin Lõksuhiir.

Mariini arvustust Eda Ahi luulekogule “Julgeolek” loe siit!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.