Kui kivid olid veel pehmed

9789985796177.jpg

Hasso Krull „Kui kivid olid veel pehmed“

Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 131 lk.

Kujundajad Peeter Laurits ja Karina Talts

 

 

 

Keegi meist ei mäleta ilmselt eriti täpselt, kuidas maailm tekkis, aga on enam-vähem kindel, et seal päris alguses olid kivid veel pehmed. Nii palju saame me vähemalt teada Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed“. See on teos, mis kirjeldab aega, mil kõik oli veel voolav ja mitte raamidesse tahkunud, isegi kivid mitte, mil maailma sai pihku võtta ja mätsida selliseks, nagu soov oli – sai sõrmega pinnasesse jõesänge joonistada ja joostes jalajälgedena allikaid maha jätta. Teose teine pool räägib ajast, mil asju tehti veel nii nagu nendel kõige vanematel aegadel – naerdi, lõbutseti ja vaadati asjade peale nagu siis, kui kivid olid veel pehmed. Ehk peaks nüüdselgi ajal, mil miski enam kuigi voolitav pole, sellest eeskuju võtma. Teos on kirjutatud sõnades, mis annavad palju tõlgendamisruumi ja sellesse süüvimine nõuab lugejalt oskuslikku kujutlusvõimet, et manada silme ette pilte sellest, kuidas loomiseriistadega pinnavorme loodi ja kuidas kõik maailma elukad ühest saunast välja ronisid. See on eepos neile, kes on tüdinud Kalevipoja lõpututest kaklustest ja rännakutest, selles on märksa rahulikum ja sõbralikum vaatepunkt maailma tekkele. Eks Kalevipoeg loopiski oma kive veekogudesse siis, kui need juba loopimiseks parajalt tahked olid, mitte siis, kui kivid olid veel pehmed.

Eepos on kirjutatud stiilis, mis imiteerib eesti pärimust, ja selle tunneb ära igaüks, kes kasvõi koolis natuke pärimusega tutvunud on. Sellegipoolest suudab see vastata tänapäevase lugeja ootustele ja ei tüüta surnuks inimest, kel ehk kooliaegsetest eeposelugemistest halb maik suhu on jäänud. Stiil muutub läbi raamatu vastavalt jutustuse meeleolule ja tempole. Vahetevahel katavad lehekülgi pikad ja tihedad read, mis on kirjut tegevust täis, mõnel lehel on aga vaid ühe-kahesõnalised värsid, kus iga silbi peale näib asetuvat eriline tähtis rõhk. Kui paiguti langeb lugeja raskesse mõttesse kesk mitmetähenduslikke arutlusi maailma olendite vahelise sinatamise ja maailma sünni raskuste kohta, siis teinekord viskavad värsid vimkasid ja kirjeldatud on hullupööra lustakaid seiku paganate pidudest või näiteks sääskede loomise mõttest (et õhk ei oleks liiga hõre). Mõni rida jääbki mõistatuslikuks, eriti raamatu lõpu poole, kus laused pole enam kindlalt piiritletud; üks rida justkui jätkaks eelmise rea mõtet, aga alustab sealsamas uue ideega, pole suunavaid kirjavahemärkegi pruugitud – eks seal pole juttu ka enam lihtsatest aegadest, nagu siis, kui kivid olid veel pehmed.

Võib-olla tundub võõrastav lugeda tekkelugusid ja juurelda oma juurte üle ajal, mil kõik on juba ammu olemas. Sümboleid enda jaoks ümber tõlgendada oskav lugeja võib aga avastada, et jutt käib siin teoses tema jaoks hoopis millestki muust kui maailma loomisest. Igaüks, kes üldse kunagi millegi loomingulisega tegelnud on, leiab nendes ridades hetki, millega samastuda – kuidas alguses tabab kunstnikku igapidi paindlik idee, mis kujutab endast alles udukogu ja kus kõike on veel võimalik muuta, aga mis siis jõudu kogudes iseseisvalt elama ja tegutsema hakkab. Isegi kui sina, kõikvõimas Vanaisa, maad lamedaks ja korrapäraseks luua üritad, tahab tema vallatleda ning mägede ja orgudena pulbitseda, ja sellest punktist teab looming juba ise, mis ta olla kavatseb. Kui mõisarahvana elades ja oma kodanliku eluga väga hõivatud olles tundub hirmutav või kummastav kuulda niisuguseid lugusid nõidadest ja paganatest, kes mõisaaida võtmeid näppamas käivad, võib teose mõte käest libiseda ja sellest jääb ehk lihtne mulje kui natuke naljakast värsivormis seiklusjutust. Raamatut kätte võttes pea aga meeles seda: kes metsa läheb/ võib mõnikord avastada/ et ta on ära eksinud/ aga kes metsa tuleb/ ei eksi kunagi. Ehk süttib siis kuskil lugeja alateadvuse sopis äratundmisrõõm sellest ajast, kui ta oli kerisekivide kuumusest veel välja vihtlemata – siis, kui kivid olid veel pehmed.

Mariin Lõksuhiir

Loe Mariini intervjuud Hasso Krulliga siit!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.