Intervjuu Mudlumiga

386815_269501759751532_1430670438_n

Mudlumi novellikogu “Tõsine inimene” on nomineeritud 2014. aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale proosa kategoorias. Kaktus vestles lühidalt Mudlumiga.

 

 

Foto autor: Ruudu Ulas

 

Milline on sinu kõige lemmikum raamatutrüki formaat, mida käes hoides sa tunned, et see on nüüd üks Raamat?

Ma ei usu et raamatu formaat raamatu raamatuks pidamisel mingit rolli mängiks. Kõige suurem köide mu kodus on vist üks lahmakas Tretjakovi galerii, paksul kriidipaberil ja raske nagu kurivaim, seda peab kahe inimesega hoidma, selline raamat, mida kallimaga koos voodis vaadata. Üldiselt ikka sisu on see, mis mulle korda läheb. Aga raamatu väline vorm seostub mu silmamälus sisuga, sulab kokku, sellepärast on mul lihtne neid riiulist leida, mäletan alati üsna täpselt, milline otsitav teos välja näeb.

 

Nimeta kolm kõige põnevamat sõna, mis sinu arvates on nii iseseisvad, et nad ei vaja isegi enda ümber muud teksti, et olla lugu.

Sellele küsimusele ma vastata ei oska. Liigitub mu jaoks lemmiksöögi või lemmikvärvi küsimuse rubriiki. Kõik sõnad on vajalikud ja neid võiks alati rohkem olla. Pigem hakkas mu mõte liikuma praegu seda rada, kas on olemas üldse keeles mõistet, mida väljendatakse ainult ühe sõnaga? Millele pole sünonüüme, ümberütlemisi? Kahtlane. Ja inimsööja Ellotška tuli ka meelde, lõpetaks siis sellele küsimusele vastamise niimoodi: SÜNGE KASS.

 

Kas olulisem on esteetika või eetika?

Kui nüüd otse ja mõtlemata öelda, siis eetika. Kui ma hakkaks arutlema ja mõtisklema, võiks igasugu juttu puterdada ja jõuda mingile teisele tulemusele, aga ma olen selline vanakooli eetose tüüp. Usun sellesse. Selline platonijutt ka. Selle tsitaadi olin ma kunagi 13-aastasena kuskilt maha kirjutanud, kahtlustan et mingist vanast horisondist. *KAS ÕIGLUS ON ISEENESEST MIDAGI VÕI ON SEE EIMISKI?*ZEUSI NIMEL, SEE ON MIDAGI.*KAS POLE SEDA KA ILU JA HÜVE?*MUIDUGI ON.*AGA KAS SA OLED SEDA KÕIKE KUNAGI OMA SILMAGA NÄINUD?*MITTE KUNAGI.*

 

Valides ükskõik millise ajastu ja ümbruse, siis millist kirjanikku ja temateost sa oleksid tahtnud inspireerida?

Ei ole niimoodi kunagi mõelnud ja ei tunne erilist tungi ka praegu ennast muusaks kujutleda.  Tõenäoliselt olen ma unistanud sellest, et mõnest mu traagilisest elusündmusest halemeelne ja üllas draama vändataks. Ja murdnud iseäranis pead, kes oleks see veetlev näitleja, kellele ma iseennast mängida annaksin. Aga sellised mõtted jäävad paksu ajaseina taha, praegu pole neid esinenud.

 

Mis on midagi, millest sa ealeski ei kirjutaks? ja midagi, mille puhul sulle tundub, et sellest oled sa juba liiga palju kirjutanud?

Ikka on. Ma ei kirjutaks asjadest, millest ma midagi ei tea. Küsimus pidas silmas ilmselt aga seda, kas mul on eetilisi tabusid. Küllap on neidki üksjagu.  Ega ma eriti ei kujuta ennast ette õudusjuttu kirjutamas, kus mõni seestunud mustasilmne imik tapatööd teeb. Mõni jutt kukub selletagi õudne välja. Aga et ma oleks millestki juba liigselt kirjutanud, no ei taha uskuda, üks kõhnapoolne raamat, kas seda on siis liiga palju saanud?

Küsis R.T

R.T arvustust Mudlumi novellikogule “Tõsine inimene” loe siit!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s