Intervjuu Jan Kausiga

kausJan Kaus on romaaniga “Ma olen elus” ja miniatuurikoguga “Tallinna kaart” 2014. aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna proosa kategooria laureaat. Kaktus vestles lühidalt Janiga.

 

 

Foto autor: Eve Sepp

 

Olles ise aktiivne kirjanik, tõlkija, muusik, kriitik, kultuurikorraldaja, kui palju jääb Teil endal aega lugemiseks? Millised on teid enim mõjutanud teosed ja kes on Teie lemmikkirjanik?

Mulle tundub, et kirjanikuks olemise juurde kuulub lugemine veel rohkem kui kirjutamine. Isegi kui aega pole, siis peab seda leidma. Lugemine ongi minu meelest kirjaniku põhiline töö. Lugemine on kirjanikule nagu treening sportlasele. Ilma treeninguta ei tule ka häid tulemusi, olgu sul nii head eeldused kui tahes. Mind mõjutanud kirjanikke ja teoseid on väga raske välja valida ja järjestusse sättida, kuna olen olnud aktiivne lugeja umbes kakskümmend viis aastat ning oluliste teoste mainimiseks ei piisaks kahe käe sõrmedest ning kahe jala varvastestki. Kui aga nimetada lihtsalt kolm tugevalt mõjutanud teost, mis hetkel pähe kargavad, siis need oleksid Alexandre Dumas’ “Kolm musketäri”, John Fowlesi “Maag” ning kogu Ingmar Bergmani looming, aga eriti “Hea tahe”. Ah, lisan neljanda veel, sest mulle meeldib siiani aeg-ajalt lugeda üle Lindgreni Kalle Blomkvisti lugusid.

 

Milline Teie romaanidest on olnud kõige aeganõudvam, hingelähedasem? Kas on tekkinud ka hetk millal oleksite tahtnud raamatu või kirjutamise üldse pooleli jätta?

Kõige kauem kulus aega minu teise romaani “Tema” kirjutamisele. Milline neist kõige hingelähedasem on, seda on raske öelda. Reeglina on nii, et kui teos on sulle ajaliselt lähedal, äsja lõpetatud ja veel värske, siis ta tundub ka kõige olulisem ja tähenduslikum. Oma debüütromaani “Maailm ja mõni” kirjutasin otse lapsepõlve mõjul ja toel, seetõttu tundsin raamatut lõpetades eriti intensiivset ülevust –   tunnet, mis arvatavasti enam kunagi ei kordu. See oli ikkagi esimene pikem tekst, mida ma kirjutasin. Esimest korda tundsin ma, mis võib olla kirjanikuks olemine. Sa oled püüdnud tükikese elust paberile. See oli mu elu kõige intensiivsem kirjutamiskogemus. Kindlasti on selliseid hetki olnud, kus olen tahtnud kirjutamise pooleli jätta. Romaaniga “Hetk” on mul olnud väga keeruline suhe, sest kui ma selle romaani esimese versiooni lõpetasin, tekkis mul tunne, et ma ei saavutanud seda, mida ma tegelikult soovisin. Ma pole ühtegi oma raamatut niivõrd palju hiljem muutnud ja kohendanud ja lasknud toimetada kui seda teost. Mäletan, et selle teose viimistlemise käigus tekkis mitu korda selline tunne, et võib-olla minus ei ole ikkagi piisavalt annet kirjutada tähenduslikku ilukirjandust. Aga praegu tunnen ma ennast hästi.

 

Millist muusikat teete bändiga “Jan Helsing” ja kas on kavas ka suuremaid esinemisi?

Praegu suuremaid esinemisi kavas ei ole, sest me ei tee bändi nii nagu tihtipeale tehakse, meie bänd on pigem sõpruskond, kes käib aeg-ajalt koos ja selle koosviibimise käigus tehakse muusikat ka. See muusika, mis me teeme, on shoegaze elementidega indie-pop või post-rock. Mina ise näen sellel mingeid estraadi elemente, sest ma tunnen, et muusikat ei peaks kuidagi piirama. Mind ei huvita muusika juures žanriline puhtus, pigem ikkagi ilusad meloodiad ja harmooniad.

 

Kas mõtlete raamatu tegelastele varakult kirjelduse valmis või hakkavad nad raamatuga koos kasvama ja muutuma? Kas juhtub tihti, et tegelane on raamatu lõpuks Teie algsest kujutlusest täiesti erinev?

Varem ma mõtlesin tegelased üsna hoolikalt enne kirjutama asumist valmis. Ja mitte ainult tegelased, vaid ka tegevusliinid, süžeekäigud ja tegevuspaigad. Romaani “Ma olen elus” kirjutamise käigus toimus mingi murrang, mida võiks väga lihtsustatult öeldes kirjedalda umbes nii, et ühel hetkel ei kirjutanud mina enam lugu, vaid lugu kirjutas mind. Toimus midagi sellist, mida kirjeldab Christopher Nolan filmis “Inception” unenägude kohta. Ma loon unenägu ja jälgin seda üheaegselt. Mul tekkis seesama efekt. Ma lõin ja jälgisin samaaegselt lugu. Kirjutasin seda ise ja jälgisin kirjutamist kõrvalt, jälgisin justkui kedagi teist. Justkui mingid teised hääled oleks mind kasutanud või pigem oli see nii, et kuskil mitteteadvuses oli tegelikult lugu juba ammu valmis. Lihtsalt ta jõudis teadvusse juba hoopis teises staadiumis kui kunagi varem. Nii et mu kirjutamise meetod on pöördumatult muutunud. Jah, seda, et tegelane raamatu lõpuks minu algsest kujutlusest täiesti erinev on, juhtub tõesti tihti. See meetod, mida ma kirjeldasin, sellega kaasnebki see tõsiasi, et kirjutama asudes on osa loost veel teadvustamata. Lugu on nagu jäämägi, ma näen selle jäämäe tippu, haaran sellest kinni ja hakkan teda kompama. Ja siis ma avastangi selle veealuse osa, mis on tegelikult palju suurem kui see veepealne osa. Sealt ma leiangi uusi tegelaskujusid või juba olemasoleva tegelaskuju uued küljed. See on kummaline asi, et seosed tekivad teadvustamatul tasandil ja lihtsalt korraga tulevad ilmsiks. Ma tajun neid juba valminutena ja minu ülesanne on kõik see olemasolev ja kusagil juba valmissaanu kirja panna. Mina olen pigem vahendaja rollis. See on mulle hästi uudne kogemus ja ma ei oska seda ikka veel päris täpselt kirjeldada, aga lihtsalt midagi on muutunud.

 

Kui Teist poleks saanud kirjanik, siis kes oleksite praegu?

Kunagi ammu ennustasid mõned mu sõbrad mulle suurt tulevikku maalikunstnikuna, kuigi mul jääb ikkagi tehnilistest oskustest kõvasti puudu. Üheksakümnendate alguses ja keskel oli mul mitu näitust ja osa mu loomingust liigitati sellise ilmingu nagu “transpop” hulka. Võib-olla ma tegeleksin kunstiga siiani aktiivselt edasi.

Küsis Joonas Koff.

Joonase arvustust Jan Kausi romaanile “Ma olen elus” loe siit!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.