Teadlane, kes muutis ajalugu.

Imiteerimismäng (The Imitation Game, 2014) (põhineb Andrew Hodges’i teosel “Alan Turing: The Enigma”)

Režissöör Morten Tyldum

Osades Benedict Cumberbatch, Keira Knightley, Matthew Goode jt.

 

 

“Imiteerimismäng” on ajastutruu ja meeldejääv film Teise maailmasõja aegsest Enigma koodist ja selle lahtimuukijatest.

Filmi kulg on mõnevõrra etteaimatav, mida ei saa lugeda miinusena. Sellest hoolimata sai mulle osaks paar üllatusmomenti, mis võtsid seest külmaks ja mõnel puhul ka silmad märjaks.

Maheda paleti, soojade värvitoonide ja oskusliku ruumikujunduse abil loodi teisele maailmasõjale tõetruu atmosfäär.

Huvitav oli vaadata erinevate karakterite ja nende omavaheliste suhete arengut. Näha seda, kuidas teised teadlased, kes Turingusse algselt skeptiliselt ja halvustavalt suhtusid, oma vimmast hoolimata teda mõista üritasid ning lõpuks Turingut usaldama ja tema mõttekäigust aru saama hakaksid.

Alan Turing ei olnud nagu teised. Teda oli õnnistatud geniaalse ajuga, aga väheste sotsiaalsete oskustega. Tema käitumises on leitud Aspergeri sündroomi jooni. Turingu eluaja jooksul juhtus palju erinevaid asju, mis ta elu väga traagiliseks muutsid. Pealt vaadates ei olnud kohe näha erinevate tegurite mõju Turingule, aga filmi lõpp võttis kokku kõik selle, mis matemaatikut elu jooksul muutnud ja kujundanud oli, ning näitas, kuidas asjade kuhjumine lõpuks mehe murdis.

“Sherlockist” hoo sisse saanud Benedict Cumberbatch sobis Alan Turingu rolli nagu valatult. Iga viimast kui pisidetaili silmas pidades tõmbas Cumberbatch kaasa, pannes unustama, et tegu on näitemänguga.Näitlejate valik ja rollilahendused väärivad kiitust. Eraldi soleerides moodustasid osatäitjad samal ajal ühise terviku. Keira Knightley mängis suurepärase ja mõtlemapaneva rolli. Kogu näitlejateansambel jättis väga sügava mulje.

Oleksin soovinud, et filmi lõpp oleks veel sügavamalt kaevunud Turingu ellu ja tunnetemaailma pärast Enigma lahendamist.  Siiani pakub mõtteainet Alan Turing, tema käitumismustrid ja kannatused. Film tõstatas samuti veidi tänapäevasema küsimuse – kui palju me tegelikult teame, mis toimub meie riigis? Kui palju aastaid tagasi ilmus päevavalgele tõde, mida tegid inglased tegelikult sõja võitmiseks ja kes olid selle taga, siis vilksab peast läbi mõte, et kui palju nimetuid kangelasi tuleb meil tänada selle eest, mis meil praegu on? Kui paljude inimeste teod on hääbunud koos möödanikuga ajalukku kirjutamata?

Film jäi veel kauaks mu mõtetesse kajama, laskmata unustada, kui kaugeks jääb noore eestlase jaoks sõjaolukord, mis tegelikult üldse nii kaugel pole, ja kui kohutavaks reaalsuseks ostutus see teise maailmasõja ajal elavatele inimestele.

  Lauren Grinberg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.