Kuulata kivide hingamist

cantus-firmus 

  Veronika Kivisilla „Cantus Firmus“

  Näo Kirik, 2015. 112 lk

  Kujundaja: Asko Künnap

 

 

 

 

Lugemine on teadagi arendav ja väärikas ajaviide, aga vahel tundub, et ainult sellest ei piisa. Aastaid tagasi jäi mulle meelde ühe noore eesti näitleja mõte, et oluline on õige raamat õigel ajal. Uut teost valides ei saa kunagi kindel olla, kas just see puudutab kuidagi erilisemalt ega jää üheks paljude seas. Seda meeldivam on üllatus, kui täiesti juhuslikult kätte sattunud teos suudab südame kiiremini põksuma panna.

Täpselt nii mõjus Veronika Kivisilla kolmas luulekogu, tänavu ilmunud „Cantus Firmus“. Mõlemal korral lugedes peatus minu jaoks aeg ja tundsin end turvaliselt vaikses oaasis, kus viibin vaid ise koos luuleridadega. Tegelikult lugesin mõlemal korral raamatut üpris lärmakas keskkonnas. Esimesel korral raamatupoes, kus müüja juhatas kauplusest välja varateismelisi noormehi, kelle meelest oleks olnud vahva riiulite vahel krõpse süüa. Teisel korral kohvikus, kus hoolimata mitmest jutukast seltskonnast ja ostukeskuse taustamuusikast suutsin need kaaslased peagi unustada ja lasin end luulel ära võluda. Vaikus ongi üks luulekogu läbivaid teemasid ja autori värsid on nii veenvad, et tundsin, nagu istuksin tõesti tühjas toas.

pole lõplikku vaikust:

vaid kandev paus

 

ja siis on taas algus (lk 102)

Lühidalt iseloomustades võiks „Cantus Firmus“ olla ood vaikusele, mis on tänapäeva urbanistlikus keskkonnas defitsiit. Autor kujutab inimese vaikuseihalust ja -otsinguid. Ta leiab oma vaikuse, kui lahkub linnakärast Käsmusse. Seal on üksinduses võimalik kuulda, kuidas isegi kivid hingavad. Otsekohe tekib igatsus jätta linn ja põrutada maakoju, loodusesse, iseennast leidma. Kas ma oleksin piisavalt vaikne ja tähelepanelik, et tabada rahnude hingetõmbeid? Käsmu luuletusi vürtsitavad lustakad looduskirjeldused:

põdrasamblik põlvitab

habe vastu maad

tema jutt on tark ja tuttav (lk 21)

Teiseks läbivaks teemaks on vajadus rahu ja aeglase kulgemise järele. Autor tunneb rõõmu, et suudab ise normiks kujunenud kiirustavast elustiilist üle olla, kuid mõnikord on temalgi vaja meeldetuletust hetkedel, mil tempot on korduvalt ületatud. 21. sajandi rööprähklejate unistus võiks olla kirjeldatud luuletuses „Aga ükskord algab aeglane aeg“ – üks unine laupäev, mil on otsatult aega:

siis viimaks peabki saabuma hommik

mil ärkan alles valgusega

 

korjan äratuskellalt pudenenud seierid

ning pulgad peast

neist läidan pliidi alla tule (lk 12-13)

Omapärase sõnakasutusega köidab mitmest luuletusest koosnev tsükkel „Miksid/mesilased“, kus nelja erineva probleemi käsitlusse on põimitud mesilasi. Näiteks kuna luulet ei taheta enam koolis lugeda, uurib autor:

mis saab sõnadest

kui neid enam

keegi ei tolmenda? (lk 37)

Paljud luuletused on isiklikud, väljendavad rõõme või muresid lähedaste käekäigu üle. Autori külaskäik ema juurde haiglasse kriipis südant, aga vestlused pojaga tõid naeru näole. Nii ju elus ongi, tõusud ja mõõnad vaheldumisi. Värssideks on saanud igapäevaelus juhtunud sündmused, milles on midagi imelist leidunud: bussis muinasjutust pärit poisi nägemine või kohtumine liiga hea joodikuga, keda tähelepanelikult kuulates saab hoopis südamlikke soovitusi. Pidevalt tahaks hüüda, et olen ju ise ka sarnaseid hetki kogenud! Võib-olla on suur äratundmisrõõm üks põhjustest, miks „Cantus Firmus“ hinge puudutab.

Armsa lisaväärtuse annavad luulekogule autori joonealused märkused, mis mõnel juhul aitavad värsse paremini mõista või nende üle edasi mõtiskleda. Neid lugeda on puhas rõõm – näiteks lugu Aja hambaarstist on pisikese muinasjutu mõõtu. Kiita tuleb ka raamatu kujundajat: luksusliku ilmega kuldseid keskaegsete nootide ja üraskikäikudega vahelehti võikski uurima jääda.

„Cantus Firmusest“ jäi lõpus kumama (või kõlama?) lootusrikkus. Hoolimata eluraskustest, kandvast pausist, tuleb millalgi ikka taas algus.

Helen Maria Raadik

Helen Maria intervjuud Veronika Kivisillaga loe siit!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.