Kohtumine Tommi Kinnusega

17745434834_d62ce0fda1_o

Tommi Kinnunen

Kirjanike Majas 31. mail

HeadRead 2015

 

Foto autor: Dmitri Kotjuh

 

Kui Kirjanike Maja musta laega saali astus särasilmne, kõrvuni naeratusega lühemat kasvu meesterahvas, polnud kahtlustki, et tegu oli  soome menuki “Nelja tee risti” autori Tommi Kinnusega. Rahvas tungles kannatamatult värskeltostetud raamatutega saali, kus otsemaid istekohtadest puudus tekkis.

Soome kirjandusmaastikul on Kinnunen harukordne fenomen. Oma debüütromaaniga “Nelja tee rist” oli kirjanik 2014. aastal Helsingin Sanomate esikteose preemia kui ka Finlandia auhinna kandidaat. 2015. aasta kevadel pälvis Kinnunen medali “Aitäh raamatu eest” ning “Nelja tee rist” nimetati Suure Ajakirjanduspreemia aasta raamatuks. Igapäevaelus peab Kinnunen soome keele ja kirjanduse õpetaja ametit, mida ta enda sõnul naudib.

Kui Tommi Kinnunen ning “Nelja tee risti” eesti keelde tõlkinud Jan Kaus laval oma kohtadele istusid, tekkis silmapilkselt ladus, sundimatu ja huumoriga vürtsitatud keskustelu. Kinnunen jutustas, kuidas oli lapsepõlves neelanud kõiki raamatuid, mis käeulatusse sattusid, kuid eriliselt sai siiski inspiratsiooni Shakespeare’i näitekirjandusest. Seejärel kirjeldas Kinnunen, kuidas “Nelja tee rist” raamatuna valmis. Vanu fotosid vaadates sündis lugu ühe perekonna elukäigust, unistustest, arusaamatustest ja traagikast. Esialgu kirjutas Kinnunen novellid sahtlipõhja, lihtsalt iseenda jaoks.

Kinnuse sõnul ei soovinud ta kirjutada järjekordset romaani valgest heteromehest ning teda ümbritsevatest sekundaarse tähtsusega naistest. Ta tahtis naisi kujutada iseseisvate tegelastena, kes ei ole tuntud pelgalt selle poolest, et oleksid kellegi tütred, õed või abikaasad. Ta soovis rääkida ka sellest, mis sõja ajal maha vaikiti. Oma romaaniga kõigutab Kinnunen tänapäeva Soomes levinud arvamust, et homoseksuaalsed mehed ei aidanud kaasa vabaduse saavutamisele ega ühiskonna arendamisele. “Nelja tee rist” näitab lugejale homoseksuaalse inimese piinu, igavest konflikti enda ja välismaailmaga. Kirjanik jutustas kohtumisest üheksakümneaastase ratastoolis mehega, kes tunnistas, et oli armunud rindel, kuid polnud kunagi julgenud armastada.

Kuigi Kinnust inspireerisid “Nelja tee risti” loomisel tema perekond ja sünnikodu Kuusamos, on romaan osalt fiktsioon, mälestused on kombineeritud fantaasiaga. Autor soovis küll sarnasusi tõelise eluga hajutada, kuid mõistis peagi, et romaani hakatakse siiski paratamatult seostama just selle külaga, kus seisab raamatu keskmes olev maja. Kahjutundega nentis autor, et ei külasta sünnipaika niivõrd tihti, kui ta sooviks, kuigi tegemist on kohaga, kus inimesed on vestlusvalmid ja soojad, kus rõõmuga tuletatakse meelde vanu seiku.

Tommi Kinnunen, rahvusvahelisse kirjandustaevasse tõusnud Soome meteoriit, jätkab kirjutamist. Momendil on ta kehastunud pimeda naisterahva, “Nelja tee ristist” tuttava Helena rolli. Loodetavasti võivad Kinnuse arvukad fännid peatselt nautida uut suurepärast teost.

Aitäh, Tommi Kinnunen!

Anna Elisabeth Lõuna

Anna arvustust Tommi Kinnuse romaanile “Nelja tee rist” loe siit!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s