Nelja elusaatuse ja muutuvate aegade ristumispaik

17261

Tommi Kinnunen “Nelja tee rist”

Tõlkinud: Jan Kaus

Toimetanud: Piret Pääsuke

Kujundanud: Dan Mikkin, Slava Devjatkin

Varrak, 2015. 256 lk

 

Tommi Kinnuse romaan „Nelja tee rist“ on sündinud mälestustest. Ühe perekonna ja ühe maja loost. Maja seisab nelja tee ristil, kus ta näeb paremaid ja halvemaid aegu, jah, isegi nii halbu, mil tormilistes sõjasündmustes maja maha põletatakse. Ja ka inimesed seisavad nelja tee ristumiskohal, kus neil on teha omi valikuid, ning seegi pole kerge, eriti tagajärgedega silmitsi seismine. Tommi Kinnunen jutustab loo inimlikest tunnetest, suhetest, eneseotsimisest, kuid ka ajaloost – seda läbi ühe perekonna, kolme inimpõlve. Kõikide lugude keskmesse jääb maja, kes vaikselt ning vähenõudlikult jälgib sündmuste käiku, mattes endasse mälestusi ja saladusi tillukestest lastesaabastest sirgeks taotud naelteni.

Perekonna käekäiku tutvustatakse läbi nelja perekonnaliikme. Iga tegelast saadab vanne, see märgilise tähendusega tõotus, mis nende olemust kõige paremini kirjeldab. Olgu see siis ämmaemanda-, lotade-, abielu- või sõjaväevanne. Romaan koosneb novellilaadsetest lugudest, mis pärinevad erinevatest aegadest ja kohtadest. Alguses tundub, et lood pole justkui omavahel seotud, süžeeliinid jäävad lahenduseta, paljutki jääb ütlemata. Tasapisi selgub, et autor poetab väikesi vihjeid läbi erinevate tegelaste, erinevate novellikeste. Seega on „Nelja tee risti“ lugemine kui mosaiigi ladumine, kus iga inimese jutustusega lugu täiustub ja omandab uue kihi ja uue mõõtme.

Lugu saab alguse ämmaemand Mariast, iseseisvast ning sõltumatust naisest, kes vajadusel suudaks oma õlul kanda kogu maailma raskust. Jõudnud oma uude elupaika Põhja-Soomes, mõistab ta peagi, kuivõrd raske on teenida ämmaemandana inimeste usaldus ja sulanduda ühiskonda. Ometigi tõestab ta, kui oluline on tema roll külas. Õnnelikult elamiseks ei vaja Maria enda kõrvale meest, õigupoolest ei soovikski ta seda. Maria ostab kasvõi meestejalgratta (oh häda, tellitakse naiste oma), õpib paari tunni jooksul rattaga sõitmise selgeks ning väntab kilomeetreid, nii et pahkluud välguvad. Maria temperament ning tema iseteadlikkus muudab ta selliseks tegelaseks, kes purustab omaaegseid soorolle ja murrab end lahti igasugustest piirangutest.

Vastupidiselt Mariale tunneb tema tütar Lahja vajadust leida enda kõrvale meesterahvas ja sõlmida ontlik abielu. Vast teab ta ema kogemustest, milliseks kujuneb üksikvanema elu. Vaatamata üksijäämishirmule on Lahja küllaltki endassetõmbunud ja soojuseta inimene, kes peletab ise sellest aru saamatagi teisi endast eemale. Kuigi Lahja ümbritseb ennast perekonnaga ja otsib lähedust, tunneb ta end siiski erakuna.

Kaarinat seob perekonnaga abieluvanne. Ta on teise kandi tütarlaps, teiste kommetega. Tema mehe perekonna jaoks mälestusi täis maja tundub talle vaid ebapraktiline ja jaheda õhkkonnaga. Kaarina õpib oma kange karakteriga ämma Lahjaga toime tulema, kuid tõeliselt tundma alles siis, mil peamine elusagin on majast lahkunud, ajal, mil Lahja vajab enim tuge, kuid tõrjub teisi visamalt kui enne.

Viimane peatükk on kirjutatud romaani ainsa meespeategelase, Lahja abikaasa Onni  silme läbi. See on ühe sõja läbi teinud tööka mehe ja hea isa lugu tolleaegsetest ühiskonnanormidest ja piirangutest, raamidesse surutud inimese suurest saladusest ja traagikast.

Iga „Nelja tee risti“ tegelane on tugev isiksus, ürgsoomlaslikult visa kõigis oma eesmärkides, veidrustes ja eluvõitlustes, jättes suurima koorma vaid enda kanda. Lõppude lõpuks on kõik oma eluga kuidagi üksi. Ühele pereliikmele tähendusrikkad hetked ei pruugi tulevastele põlvedele midagi öelda, sellest ei kõnele teistele mõistetavalt vanad fotod ega tillukesed lastesaapadki.  Tommi Kinnunen, kirjanik, on see, kes muutuva sajandi vaimu kajastava stiili ja ladusa jutuvestmisoskusega suudab kinnised põhjasoomlased lugejaile mõistetavaks teha. Nii annab ta edasi iga isiksuse kordumatu eripära igavikku kadumisega kaasnevat mõrkjat valu. „Nelja tee rist“ on nelja inimese, nelja elusaatuse ja muutuvate aegade ristumispaik, aga võib-olla lihtsalt teelahe seal kusagil kaugel Kuusamos.

Anna Elisabeth Lõuna

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.