Vaikuse hääl

vaikuse-hääl

Jaan Tätte “Vaikuse hääl”

Kirjastus Pilgrim, 2014. 75 lk

Toimetaja: Inge Pitsner

Illustraator ja kujundaja: Kristi Kangilaski

Kui sellest raamatust esmakordselt raadiost kuulsin, tärkas mul kohe südames soov, et see lähipäevil minu riiulil ilutseks. Kõigepealt oli mul plaanis see muidugi kohe kaanest kaaneni läbi lugeda, kui raamatule käed külge saan. Suure Jaan Tätte austajana tundsin juba enne teose lugemist, et sellest saab ilmselt üks minu lemmikraamatuid läbi aegade. Ning just nii juhtuski. Jõudes Rahva Raamatusse, oli “Vaikuse hääl” üks esimesi raamatuid, mis kohe kenasti väljapandult silma paistis, ning et see ka ülejäänud rahvale sama palju tähelepanu avaldas kui mulle, võis järeldada sellest, et neid veel vaid paar tükki järel oli.

Kui “Vaikuse hääle” avasin ning sisukorda vaatasin, köitsid mind juba peatükkide pealkirjad, nagu näiteks “Inimene ja loodus”, “Mis on õnn?”, “Kas saab armastada tuult?”, “Hingerahu” ja palju muud seesugust. Raamatu peamiseks läbivaks teemaks võib pidada enesega ning ka ümbrusega rahu leidmist. teost lugedes sain aimu sellest, et iga peatükk vastabki imeliselt oma pealkirjale, kuigi alguses ei osanud ma väga midagi oodata. Väga keeruline on ju paberile panna sõnu, mis vastaks teemale “Kas saab armastada tuult?”, kuid Tätte tegi seda suurepäraselt.

Armastuse puudumine on nagu tuulevaikus. Õige armastus paneb tuuled puhuma. Vahe on selles, et kui ootad merel tuult, siis sa tahad, et tuleks selline paras keskmine tuul, mis sind mõnusalt edasi viiks, aga kui ootad armastust, siis sa ei oota seda keskmist. Sa tahad, et ta su katuse pealt rebiks, et ta purustaks ja lammutaks. Vahel on inimesel seda väga vaja. (lk 57)

Raamatu pealkirjast “Vaikuse hääl” räägib ka raamatu esimene peatükk nimega “Vaikus”.

Vaikus on paljude asjade algus. Võibolla on ta kõige algus. Mina saan midagi kirjutama, mõtlema või laulu tegema hakata vaid siis, kui leian enda sees korraks vaikuse. See on hetk, kui kõik on võimalik. (lk 12)

Kõik need 75 lehekülge on täis samalaadseid, lihtsaid ja imelisi mõtisklusi. Mõtisklused on paberile pandud kõige ilusamal ning siiramal moel, nagu Jaan Tättel kombeks teha ka oma lauludes. See on minu jaoks isiklikult justkui raamat, mis annab igale elulisele küsimusele vastuse. See sobiks ideaalselt öökapile, et igal sobival vabal hetkel seda taas natukene lehitseda. Kuigi kogesin, et seda raamatut pole sugugi keeruline lugeda isegi kaubanduskeskuse pingil, kus taustamüra on üpris vali. Raamat imes mu endasse ning ma tajusin, mida autor neid mõtteid kirja pannes mõtles ja tundis. Ning see tunne oli väga-väga ilus.

Elisabeth Purga

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.