Pärt.

applaka28_07esilinastus

“Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan”, Eesti 2015, 90 min

Režissöör, stsenarist ja operaator: Dorian Supin

Dorian Supini “Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan” on väljapaistev pärl dokumentaalfilmide hulgas. Film on aega peegeldav, mõtlemapanev,  aeglase kuluga.

Paljudest tänapäeva linateostest puudub ehedus.  Kinoekraanilt võib küllastumiseni leida täpselt ühesuguse ülesehitusega filme, milles juba kaugelt masstoodangu ära tunneb. Mitmed dokumentaalfilmid üritavad inimesi rabada traagiliste seikade ja pisaraid kiskuvate elulugudega, mis mõtteainet väga kauaks ei anna. Dorian Supini  portree Arvo Pärdist on midagi uut ja mõtlemapanevalt lummavat. See on aus film. See on tujuküllane, sellest õhkub sügavust, mis tõmbab endasse.

Linateos võlub lihtsuse ja kohatise kohmakusega. Nora Pärdi filmitud viltused karpkaamera stseenid on naerutavad ja tohutult armsad, muutes õhustiku sõbralikuks ja argiseks. Napid vahendid ja suurejoonelisuse puudumine annavad edasi Arvo Pärdi loomuse naturaalsel  kujul. Dorian Supin on püüdnud pildikeeles tabada Arvo Pärdi olemust, iga stseen peidab endas killukest suure hingega heliloojast.

Huvitav on jälgida Arvo Pärti omas elemendis, tegelemas enda loominguga. Selles, kuidas helilooja ise oma muusika sisse ära kaob, on midagi väga ilusat. Kirikustseenid on võimsad, need toovad kananaha ihule. Film piilus Arvo Pärdi pereellu, näidates teda lapsemeelse vanaisana, kes mängis lastelastega peitus ja õpetas neile klaverimängu.

Visuaalse poole neutraalsus laseb keskenduda Pärdile endale, mitte iluklippidele või keerulistele eriefektidele. Võttenurgad meenutavad veidi koduvideoid. Ekraniseering töötab korraga mitmel tasandil, kus teema kulgeb oma rada pidi. Filmimaterjal tuuakse vaatajani järkude kaupa, andes aega mõtlemiseks ja nähtust aru saamiseks. Tempo  püsib muutumatu, kuid dünaamikas toimuvad suured arengud.

Dorian Supin on üritanud iseenda täielikult mängust välja jätta ning jäägitult Arvo Pärdile pühenduda. Režissööriliku isikupära on ta heitnud kõrvale, et oleks võimalikult vähe pildisisest müra.

Lõputiitrid sulgevad ühe ukse, kuid mõte töötab alltekstiga edasi. Kauge ja kuulus Arvo Pärt seisab nüüd palju lähemal.

Lauren Grinberg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.