Kas on nii?!

ei-ole-nii

Kertu Sillaste „Ei ole nii!“

Päike ja Pilv, 2015, 48 lk.

 

 

 

Kertu Sillaste „Ei ole nii!“ on nomineeritud KULKA kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale lastekirjanduse kategoorias. Tegu on kõneka ja lõbusa lasteraamatuga, kus on rohkelt pilti, vähe teksti ja suur sõnum. Kui pildid ja tekst on ehk mõeldud tõesti lastele, siis sõnum sobib igas vanuses inimesele.

Raamat kõnetab kindlasti sellises vanuses lapsi, kelle sõnavaras asub olulisel kohal sõna „ei“. Iga leheküljega on autor aina hoogsamalt lahtikerivasse loosse kogunud olulisi õppetunde või vaatenurki, mis panevad kahtluse alla senikehtinud arusaamad. Näiteks tuleb raamatust välja, et jänesed küll argpüksid ei ole, vaid saavad just ja alati hakkama. Või et väike maja ei ole kunagi liiga väike, või et külmast värisedes ja lõdisedes ei olegi sul tegelikult külm. Ja niimoodi, lihtsas keeles, väheste sõnade ning rohke voolava pildiga on neid esialgu justkui vastuolulisi mõtteid kerge mõista. Nende üle on huvitav mõtiskleda ning jutu voogu põnev jälgida. Põnev on ka jälgida ennast kui lugejat – usaldus autori vastu kasvab iga sõna ja lausega ning juba ma olengi valmis tegema muudatusi oma alateadlikes arusaamades.

Raamatu peategelane on natuke põikpäine ning väga iseseisev väike jänes. Tal on pikad kollased kõrvad ning lõbusad punased traksidega püksid. Tegevus toimub metsas, kus on õudustäratavad käekujuliste okstega puud ja põõsad, külmad kõledad lumised lagendikud ning kõiksugused hirmsad tondid, kollid, mäkid, kräpid, jõrrid, põmmid, kabulimpskid, ussid ja krokodillid. Tuttsaba elab üle külma talve ning leiab end lõpuks õnnelikult sooja suve sülest. Vahepeal vupsab voolavasse jutupildimerre ka üks kõhklev hallikarvne punapüksne hunt. Jänes aga, olles oma hirmusid ning muresid kindlameelselt eitanud, need oma peas tagurpidi keeranud ning seeläbi neist jagu saanud – ei karda üldse lontis kõrvadega kriimsilma. Ta tunneb elamisest rõõmu ning naudib täiel rinnal suve värvilisi mõnusid.

Kertu Sillaste sõnul tulid pildid raamatusse enne lauseid. Ise näeb ta end pigem kunstniku kui kirjanikuna ja eks seepärast ongi selles raamatus kirjandusega sama olulisel kohal (kui mitte olulisemalgi) kunst, pildid. See tähendab, et suur osa mõtteist ja üldse – tervest sellest jutust on antud edasi just piltidega, värvivalikuga ning tegelaste näoilmetega. Siinkohal tahaksin mainida, et raamatu formaat on kunstniku suurepäraste piltide jaoks ehk veidi väike. Kuna teksti on raamatus nõnda vähe, toetub see tugevale ja väga kõnekale visuaalsele poolele, millele võiks olla rohkem „ruumi“ antud.

Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda, et autorit ei piira stereotüübid ja ka lugeja vabaneb neist pärast „Ei ole nii!“ lugemist. Argpüks ei ole mitte alati jänespüks või vastupidi. Vilunud võsavillem ei ole aga alati kõiges hunt. Mõnikord on ta ise jänespüksi rollis ning tuttsabast saab selle metsa hunt. Elu on siiruviiruline ja mitmekihiline, kõik oleneb olukorrast ja sellest, milliseks me end ise selles olukorras loome. Ka raamatu „Ei ole nii!“ autor Kertu Sillaste on kord kunstnik ja siis jälle kirjanik. Kord kirjanik ja siis jälle kunstnik. Oleneb, kust vaadata.

Sirel Tammisto

Sireli intervjuud Kertu Sillastega loe siit!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.