Vabavärsilised uitamised Annelinnas

siht-koht

Silvia Urgas „Siht/koht“

Elusamus, 2015, 44 lk.

Toimetanud Helena Läks

Kujundanud Martin Veisman

 

 

Tervist, Silvia!

 

Lugesin su luulekogu „Siht/Koht“. Lühidalt öeldes, mulle täitsa meeldis. Mõned read jäid kummitama, mõni terve luuletuski. Esimese asjana köitis muidugi kujundus – väga ilus! Teen Martinile pai. Tekstipaigutuse juures häiris küll see, et pealkirju pole hästi näha. Kuna selles kogus on luuletus ja tema pealkiri üks tervik, siis on üsna ebamugav kogu aeg tagant sisukorda otsida ja järele vaadata

Luuletuste sisu on aktuaalne. Su armastusluule pole eriti õhkav ega paatoslik, pigem selline igapäevane, armsalt argine (aga mina käisin sinuga kultuurimaja katusel / ja kuulasin pärast kassetilt / eda-ines ettit, lk 6). Ja see inimene, kes nendes luuletustes armastab, igatseb, pettub ja mõtiskleb, temaga leiab ilmselt igaüks midagi sarnast, eriti noored. Aga võib-olla mitte „eriti noored“, ma ise pole ju kunagi vana olnud ja ei tea, mida „vanad“ inimesed tunnevad.

Kuna sa ise oled ikkagi küllaltki noor, oskad sa sellest kirjutada. Ja tundub, et elu on üsna segane. Ma ei julge väita, et sa just endast kirjutad, vähemalt mitte otseselt. Aga üks on kindel, kirjutada võib inimene vaid kas enda kogemuste varal või sellest, mis enesest läbi lastakse (näiteks teiste inimeste kogetu ja jutustatu). Seega julgen väita, et see, mida sa kirjutad, lähtub sinust. Tulles tagasi segaduse juurde… Kuigi see meeleseisund ja tunded, millest sa kirjutad, on omased metatasandil ekslejale, on need uitamised hästi selgelt väljendatud.

ma muretsen iga päev maailma pärast

või siis lihtsalt enda

ma ei sa vahel aru

kumb on kumb

minus elab seitse miljardit inimest

ja maailmal ei ole midagi selga panna

(lk 19)

Eneseotsimist ja -defineerimist (kunstniku/kirjanikuna) on luulekogus mitmes kohas. Jätad kirjutamisest kohati kuidagi näruse mulje, sellise tühise ja ebavajaliku. Sa teed lausa sõnad, isegi tähed, maha. Aga vot selles peitubki sinu võluv vastuolulisus.

Kõik tähed

mida me kasutame

on juba ammu surnud

[…]

me peame kõiki oma vestlusi

kustunud taevakehade

pikaldases valguses

(lk 21)

Mõnda aega ei julenud ma selle luuletuse tõttu sõnagi lausuda. Sa kirjutad sellised read ja samas annad välja terve kogu, mis sisaldab luuletusi, mis omakorda koosnevad ju ometi sõnadest! Vägev! Lisaks mainid, et sinu kõige rahulikum luuletus on see, mis lõppes iseenda alguses (lk 30) ja sellepärast on ta su lemmik. Kaunis, sõnu ongi liiga palju, eriti kui neid valesti kasutatakse.

vastik

kui luuletusi kirjutatakse

roppudest asjadest

kasutades sõnu

mida mõistlik inimene suhu ei võta

mida nähes kohemaid oksendada tahaks

(lk 28)

Kuigi ma ise suur vabavärsi fänn pole, oli su luuletusi meeldiv lugeda. Vorm on selge, lõpud panid luuletustele ilusti punktid, ei jäänud kuidagi poolikult õhku rippuma. Ühes luuletuses kasutad natuke riimi, aga see on kuidagi ebaloomulik ning rütmi pärssiv.

kõhuli kassapidaja meeleheitlik haare

ei päästa mustikajogurtit

ostulindilt riiulile lendamas

ja noa viskab loomi laevalt maale

ikka paarikaupa

(lk 29)

Sellised väiksemad riimisüstid, kus riimuvad sõnad tulevad üksikute ja ebareeglipärastena, sulavad paremini teksti. Sellega ei taha ma muidugi öelda, et proovida ja ühelt viisilt teisele üle minna ei võiks, ent puhtuse ja terviklikkuse nimel võiks stiil ühe kogu raames sama olla. Nii et – vabavärss sobib sulle hetkel kui valatult. Sõnakasutus pole just kõige erilisem, ent see, kuidas sa kujundeid paigutad, on huvitav: kordused, onomatopöad ja kalambuurid (tsiit-tsiit-tsiit-tsiit-tsiita kevade / olete endale loonud neiu, lk 32; kaob käibelt kaob käibelt kaob käibelt / kaob käibelt kaob käibelt / kaob käibelt, lk 23).

Ühes luuletuses (lk 39) kirjutad ka minust, arvustajast. Hoiatad, et ma sind naisluuletajaks ei nimetaks ja et halvasti ei tasuks öelda. Ometi teadmata, mida üks arvustaja kirjutada võib, sõnad sa ses luuletuses nii: ja võtan su käest // ja tõmban su selle // liiklushuligaani tee pealt ära / kuhu kurat neil nii kiire on. Mina teeksin sinuga samamoodi, sest loeksin hea meelega su järgmiseid teoseidki.

 

Tänan meeldejääva lugemiskogemuse eest

Kristel

Kristel Zimmer

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.