Elektriline tantsumuusikakülaline kevade algusesse

 

Electric Guest “Plural”

Across the Universe/Downtown 2017

 

 

 

Indie pop-rock bänd Electric Guest on pärast viieaastast pausi oma fännid jälle muhemagusa muusikaga üle valanud. 2011. aastal oma debüütalbumiga ameerika indie-skeenel laineid löönud bändi teine album ei jää esimesele kuidagi alla. Laulja Asa Taccone’i falsett ja trummar Matthew Comptone’i kaheksakümnendate mõjulised rütmid töötavad imeliselt koos nostalgilise, aga siiski tänapäevase kõlamaastiku loomisel.

Kohe esimese singliga “Dear To Me” pani bänd paika selle albumi üldisema joone – muusika, mis elavdab ja innustab kaldumata hüperaktiivsusesse. Rahulikult groovy pala, mille salvestamisel lõid kaasa õed bändist Haim, oli hea teaser sellele, mida “Pluralilt” oodata. Teine singel “Back For Me” kannab oma rütmikusele vaatamata melanhoolsemat tooni, andes rõõmsameelsele albumile tundesügavust juurde. Igatsusest ja lootusest kõneldes resoneerib pala imeliselt lauluga “See The Light”. Tempokatele lugudele vastukaaluks kõneleb see nii sõnade kui meloodiaga aja kaduvusest ja lootusest, millegi endas kaotatu uuesti leidmisest. “Somehow / When you feel alright / You’ll step back when you fall / Just to see that it comes to the light again,” laulab Taccone, saateks kella tiksumist meenutav heli.

Lõvisosa sellest albumist moodustavad siiski pigem kerged ja tantsulised lood. “Back & Forth” jääb meelde juba kaasakiskuva rütmikusega, nooruslikust eksivusest kõnelevad sõnad teevad sellest aga laulu, mis jääb mõtteisse kummitama. “Now that you’re older, / Where are you going? / Making it harder when the lights go down / […] / It’s all I can say now / I can’t  run away now / I’m trying to grow old but it doesn’t look fun.” – sõnad, millega samastumisega ei teki minul kui abituriendil üldse probleeme. Suvehõngulised lood “Oh Devil”, “My Omen” ja “Bound To Lose” jäävad ootama roadtrip’e lämbes autos heade sõpradega. Ainuke pala, mis ei võlu täielikult, on retroballaad “Sarah”, mille instrumentaal jääb liiga tehislikuks. Kuigi taotluslikult nostalgia ette kutsumiseks valitud tehislikud trummilöögid täidavad oma eesmärgi, paistab selle kasutamine muidu loomulikuna kõlavas albumis palgina silma.

Electric Guesti teine album “Plural” jääb pähe kumisema kauaks pärast kuulamist. Laulud on meisterlikult viimistletud ja kannavad kõik endas õhulist 1980. aastate suve-vibe’i, mis isegi mulle, keda siis veel elus polnud, nostalgialaineid peale toovad. Laulud moodustavad ühtse terviku rütmilisuse ja Electric Guestile nii omase mänglevusega, tuues ka Eesti lörtsisajusesse varakevadesse killu suvepäikest ja rannatuult.

Ingrid Tamm

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s