Näidend ühest haigest ja meist ülejäänuist

 

vaga-haige-plakatVHK Teatrikooli 19. lennu lõpulavastus “Väga haige”

Autor: Molière

Lavastaja ja muusikaline kujundaja: Kristjan Üksküla (Tallinna Linnateater)

Kunstnikud: Mae Kivilo

ja VHK kunstikooli abituriendid: Emma Pipi Penelope Visnap ja Piret Roos

Liikumisjuht: Tiina Mölder

Valguskunstnik: Emil Kallas

Produtsent: Aive Sarapuu

Osades: Otto Tiidermann, Hanna Maria Salong, Mairen Mangusson, Doris Järvsoo, Ruth Parman, Rea Kõiv, Hardi Möller, Rauni Saagim, Kristen Karri, Rhett Kütsen, Cameron George Cocker, Maria Koff, Eva-Britta Simson

Esietendus 24. märtsil 2017 Hopneri majas

 
24. märtsil esietendus Hopneri majas Molière’i komöödia Le malade imaginaire VHK Teatrikooli 19. lennu lõpulavastusena. Prantsuskeelne pealkiri tõlgiti eesti keelde kui “Väga haige” ega kasutatud 1936. aasta tõlke pealkirja “Ebahaige”. Seda on seletatud Theatrumi kodulehel nii, et selle taga on taotlus näidendi sidumiseks tänapäevaga ja et ta kõnetaks publikut praegugi. Lähemalt siiski põhjendatud ei ole, mida see vastne pealkiri endas hõlmab. Etenduses on truuks jäädud algsele variandile, uusi mõtteid lavastuses ei esine. Ainuke, mida inimene teha võib, on mõtiskleda pealkirja muutmise põhjuse üle, selle asemel, et paralleele luua tänapäeva maailma puudustega. Uuslavastuse kriitika seisis selles, et me kaasajal peame end liialt sõltuvaks tehnoloogiast, kujutades endast seega le malade imaginaire’i (eesti k “kujuteldav haige”) – selles suhtes on uuslavastuse idee suurepärane, kuna tabab naelapea pihta väga suurt kahekümne esimese sajandi probleemi.

Tegevus keerleb peategelase Argani (Otto Tiidermann) ümber, kes hea tervisega inimesena peab end ometi haigeks ning konsulteerib pidevalt arstiga. Näidendis on hoitud alles algne rõhuasetus, milleks oli Argani tegelaskuju üle nalja heitmine. See loobki võimaluse näidend meie kaasajale kõnekaks teha. Meeleolu on pilamise tõttu kerge. Meenub Argani ja härra Diaforus’ (arst) tutvumisstseen, kus mehed alustavad ja lõpetavad teineteise lauseid, olles esimesest silmapilgust heal teineteisemõistmisel. Molière’i satiiriga nende üle, kes haiguseid ja surma kardavad, liitub teine, perekondlik liin. Argani abikaasa Béline (Mairen Mangusson) saab autorilt oma saamahimu tõttu kena hulga lööke. Etenduse lavastamine Hopneri majas on õnnestunud, kuna nii on paigutatud Molière’i näidend omasse aega. Lavadekoratsioonid seetõttu kindlasti muret ei valmistanud, lisati vaid esemed, mida tegevuseks vaja läheb, kõik muu pakkus hoone.

Otto Tiidermanni Argan on tõetruu ja loomulik. Argani tegelaskuju on väga mitmetahuline – kitsarinnaline, peamiselt endaga arvestav, mina-tean-paremini mentaliteediga, kohati rumal –, Tiidermann toob kõik iseloomujooned mängleva kergusega esile. Mairen Mangussoni tegelane Béline on selline, kes näidendi edenedes ei arene: ta kõigest vahetab kesta, õigemini viskab kesta üldse vahepeal minema. Mangusson kujutab hästi tema kasuahnet ja kavalat iseloomu. Kõige meeldejäävam oli vast Toinette (Eva-Britta Simson). Tema elav ja igale poole nina vahele toppiv iseloom täitis lava igas stseenis, kus ta esines. Toinette’i kujutamine ei tohiks näitlejale suuri raskusi valmistada, kuna tal puudub enda karakter: kogu tema olemus on vaid “naeru kaudu ravimine”, mistõttu on ta üheplaaniline ning ilma arenguta, tõepoolest ilma mineviku ja tulevikuta tegelane. Selliseid tegelasi esineb Molière’il veelgi (toatüdruk Dorine “Tartuffe’ist”), nende eesmärk on äärmusena äärmuse kõrval esinedes vaatajat kainestada. Hardi Möller mängis nii Béralde’i, Argani venda, kui ka härra Bonnefoy’d, tema notarit. Esimene tegelane on, nagu Toinette’ki, Argani ravijaks. Ta on üleni ainult mõistlikkus (jällegi üks Molière’i tüüpkaraktereid, samuti Cléante “Tartuffe’ist” ja Philinte “Misantroobist”). Notar Bonnefoy esineb vaid korraks. Tegelase, keda on võimalik ka täiesti tuimalt ja isikupäratult mängida, on Hardi Möller suutnud paeluvaks muuta. Petja hingega karakteri esitus on naljakas ning seejuures niivõrd omalaadne, et seda ei saa muuna tõlgendada, kui Hardi Mölleri isikliku huumorimeelena. Veel jäi meelde Kristen Karri, kes mängis Cléante’i. Oli olukord, kus ta pidi end Arganile valenime all esitama, härra Purgoni, Angélique’i muusikaõpetaja asendajana. Ta pidas neiule tundelise tiraadi (improviseeritud ooperi süžee) terve perekonna silme all ja mõjus nagu noor armastaja kunagi.

1673. aasta 10. veebruaril Palais-Royali teatris esietendunud näidend oli osaliselt ka ballett (seepärast ka: ballettkomöödia). Lavastuses ei oldud tantsunumbreid unustatud, nii et kiitus tantsijatele, viiulimängijatele (Eva-Britta Simson ja Doris Järvsoo) ja Hardi Möllerile, kes mängis vahepeal flööti. Ajastutruudust on ka uustõlgenduse puhul meeldiv täheldada: tore oli näha, kui ühel tegelasel olid jalas ülikuulsad punase kontsaga valged meestekingad. Samas olid meesnäitlejate kostüümid korduvad (ma ei pea silmas arstide riietust – on loomulik, et ühe tööala esindajad kannavad samasugust ametirõivastust), mitmel näitlejal oli identne riietus (alussärk, püksid ja ülakuub).

Kahjuks ei oldud kavaga vaeva nähtud. Juba tõik, et enam kui kaks kolmandikku sellest oli täidetud Ott Ojamaa 1974. aasta Molière’i teoste väljaandele lisatud näitekirjaniku elu kronoloogilise (kohandatud) ülevaatega, näitab, et kava koostajad kas ei teadnud, mida sinna panna, või ei soovinud vaeva näha. Kavas oleks võidud viidata ka pealkirja kohandamisele ning teose aktuaalseks muutmisele, millest kõigest sai praegu aimu vaid teatri kodulehelt, mida ometi kõik ei pruugi külastada – neile oleks lavastuse tänapäeva probleemidele lähenemine võinud märkamatuks jääda.

Üleüldiselt oli lavastus õnnestunud. Tõepoolest, see oli selline lavastus, mida läheks meelsasti jälle vaatama. Kuid see on 1673. aasta tõlgendus, mida seal näha saab.

Marten Teemant

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s