Kahekesi läbi Poola eelarvamuste kütkes

„Kaks vaest rumeenlast“ Tallinna Linnateatris

Esietendus 11. novembril 2017

Autor: Dorota Masłowska

Tõlkija: Margus Alver

Lavastaja: Hendrik Toompere jr.

Kunstnik, video ja valguskujundaja: Kristjan Suits

Muusikaline kujundaja: Lauri Kaldoja

Dramaturg: Triin Sinissaar

Osades: Hele Kõrve, Argo Aadli, Anne Reemann, Margus Tabor, Epp Eespäev ja Kalju Orro

Lugu algab ühes suvalises Poola tanklas, kus vanem meesterahvas avastab, et tema autosse on sisse istunud kaks rumeenlast. Nood keelduvad väljumast enne, kui mees neid edasi viib. Autoomanik on sunnitud lõpuks neid veidi aega edasi viima, kuid mitte kaua. Noored rumeenlased peavad oma teekonna jooksul kõndima läbi külma talvise Poola metsa, avastama teineteist, sest tegelikult on nad võhivõõrad, ning kohtuma ka surmaga. Vajadus edasi liikuda ületab vaat et kõik ülejäänud probleemid. Lavastus jälgib rumeenlaste lugu läbi nende enda valikute, aga ka teiste inimeste otsuste, mis lõpuks kujundavad noorte saatuse.

Lavastus üritab näidata inimeste negatiivset suhtumist uude ja tundmatusse, samuti stereotüüpide mõju inimeste elule. Eelarvamused ei pruugi olla ainult rahvuslikul tasandil, vaid ka erinevate ühiskonnakihtide vahel. Nagu näitab see lavastus, võivad inimesed olla üsna kalgid ja külmad, kui tegu on võõrastega, kelle kohta on palju halvaendelisi kuuldusi liikvel. Kahjuks ei teinud rumeenlastest kumbki midagi, et lavastuses kujunenud arusaamu kummutada. Mõlemad veetsid paraja osa reisist alkoholi- ja narkojoobes ning naine võis kohati olla veidi agressiivne. Kuid sellest hoolimata oli näha, kuidas mõlemad noored vajasid ilmselgelt abi. Abi said nad aga vähestelt. Inimesed tihti ei hooli, kui see teeb neile endale elu keerulisemaks. Lõpus leiab aset kohtumine tegelasega, kes tunneb ühe rumeenlase ära, sest too on näitleja. Kuid ta keeldub noortele öömaja andmast, sest tal on vaja oma kodu kaitsta. Sellisel otsusel on aga saatuslikud tagajärjed.

Teatritükk on väga inimlikust aspektist loodud. Kumbki paarist ei tee väga palju, et enda usaldusväärsust tõsta, aga samas ei tee nad otseselt kellelgi halba, vaid vajavad lihtsalt abi. Ümbritsevad inimesed otsustavad aga tihti, et kuigi nad rumeenlasi ei tunne, siis kaaluvad eelarvamused noorte aitamise üles. Ma arvan, et see näidend on suurepärane lavastus, mida vaatama minna, kui on soovi mõtiskleda sügavamate inimlike probleemide üle. Mõtteainet annab tükk kindlasti kuhjaga ning tõlgendada võib seda mitmeti. Kindlasti puudutab see vaatajat, sest nagu ütles lavastaja Hendrik Toompere jr ise oma lavastuse kohta: „See lugu naerutab niimoodi, et lõpuks ei naera enam keegi.“ 

Greete Jakobson

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.