Muusikaline vaatemäng väljaheidetud inimese siseellu

 Marius Ivaškevičius „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ väljaheitmine

Lavastaja Hendrik Toompere jr
Kunstnik Laura Pählapuu (külalisena)
Kostüümikunstnik Liisi Eelmaa (külalisena)
Valguskunstnik Oliver Kulpsoo (külalisena)
Muusikaline kujundaja Andre Pichen
Helikujundaja Sten Tigane
Videokujundaja Tauno Makke

Liikumisjuht Üüve-Lydia Toompere (külalisena)
Liikumisjuhi assistent Sandra Veermets (külalisena)
Tõlkinud Tiiu Sandrak

Osades Kristo Viiding (külalisena), Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler (külalisena), Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Valter Soosalu (külalisena), Johannes Tammsalu.

Bänd Andre Pichen, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid

Esietendus 24. aprillil 2016 Draamateatri suures saalis.

„Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ räägib immigratsioonist ja võõras olemisest, aga mitte ainult. Lavastus käsitleb paljusid erinevaid teemasid: armastus, kättemaksuiha, inimese olemus.

Peategelaseks on idaeurooplane Ben (Kristo Viiding), kes tuleb koos sõbra Vandaali (Nikolai Bentsler) ja teiste ebaseaduslikult riiki sisenenud immigrantidega Londonisse, kus nad ilma dokumentideta parki jäetakse. Kitsast bussist maha laaditud ja petetud „õunad“ peavad edaspidi võõras riigis ise hakkama saama. Elu Londoni tänavatel on karm ja üksi jäänud Ben kogeb palju vägivalda ja pettumust. Lugupeetud inglise „härrasmehe“ käest jõhkralt peksa saamise järel juhib immigrandi elu alguses vaid kättemaks, kuid ta suudab kohaneda ja end üles töötada. Temast saab ebaseaduslikult hangitud dokumentide abil esmalt turvamehena töötav poolakas Mark ja hiljem politseinikust inglane Robert Walker. Oma olemuse muutmine ei käi aga sama lihtsalt kui nime vahetamine ning Ben peab eelmistes eludes kohatud inimestega kokku sattudes oma mineviku ja sisemiste deemonitega silmitsi seisma.

Vägivald iseloomustab lavastuses lisaks immigrantide raskele elule ka idaeuroopalikku poolt Benis. Ta usub, et igas idaeurooplases on Tšingis-khaani ja metsikust, ning üritab sellest lahti saamiseks matkida kõike inglaslikku, alustades kõneviisist ja lõpetades kehahoiakuga. Kui Ben üritab oma päritolu unustada, siis veidi lihtsameelne, kuid muhe Vandaal esindab peamist idaeurooplase stereotüüpi: ta on äkilise olemusega, viinalembene ja ei mõtle liialt tulevikule.

Läbivat rolli mängib lavastuses Freddie Mercury, kellest saab Beni iidol ja teejuht Londonis. Freddie võimas hääl on talle lohutuseks ja meeldetuletuseks, et kõik on võimalik. Seetõttu tabab Beni eriti karmilt esmalt avastus Freddie seksuaalse sättumuse kohta ja seejärel tõdemus, et talle kõike inglaslikku esindav jumalus oli tegelikult Farrokh Bomi Bulsara Sansibarist. Mercury on vahend avamaks peategelase hingeelu ning tema homofoobiat ja rassismi, kuid lisaks annab laulja etendusele muusikalise tausta. Tuntud Queeni laulude järgi seatud trupi hoogne tantsuline liikumine on äärmiselt nauditav: Ben saab neil hetkedel end tõeliselt vabaks lasta ning koos temaga kogeb seda ka publik.

Beni lugu on värvikirev ja sündmusterikas. Marius Ivaškevičius tegi näidendi kirjutamise eel uurimistööd, veetes 2010. aastal kuu aega Londonis, kus ta Smirnoffi viina abil kohalikelt leedulastelt ja teistelt immigrantidelt nende lugusid välja meelitas. Tükk ei ürita moraali lugeda, vaid annab edasi paljude inimeste kogemustest inspireeritud väljavõtte ühe sisserändaja elust 15 aasta jooksul. Tegelasi ja süžeeliine on palju, kuid nendest moodustub ühtne tervik.

Juba enne etenduse algust lähenetakse lavastusele klassikalisest teatritükist veidi teise nurga alt. Samal ajal kui rahvas istekohadele koguneb, toimub laval taustaks tegevus: paar kodutut mängivad kaugemal suupilli ja elavad oma elu, tekitades paralleeli igapäevaeluga. Kui tihti me linnas ringi liikudes tänaval elavaid inimesi märkame? Tavaliselt on nad pigem ebameeldivaks taustaks, mida ignoreerides edasi minnakse. Lisaks lõhutakse niinimetatud neljas sein publiku ja näitlejate vahel: Ben mitte ainult ei jutusta vaatajatele oma lugu, vaid kõnetab mitmel juhul publikut ning samamoodi käitub ka tema sõber Vandaal. Selline vaatajate kaasamine mõjub ootamatult ja värskendavalt. Näitlejatöö on suurepärane, eraldi tasub välja tuua Nikolai Bentsleri Vandaali tegelaskuju, kelle lihtsakoelise olemuse edasiandmise naudingut tajub saalis igaüks.

Kuna etendus on kolmevaatuseline ja suhteliselt pikk, siis kasutatakse vahepeal publiku tähelepanu säilitamiseks huumorit. Seda eriti teises ja kolmandas vaatuses, mil vaatajaskond võib juba veidi väsima hakata. Kohati labased ja lapselikud naljad pälvivad küll saalist naeruturtsakaid, kuid ei sobi näidendi ülejäänud temaatikaga eriti kokku – korraks lavale jooksev alasti mees, keda kurjustav saalitöötaja taga ajab, ei anna teemakäsitlusele midagi juurde. Sama võib öelda ka popkultuuri kasutamise kohta. Kui Freddie Mercury mängib näidendis väga olulist rolli, siis hetkeks lavale ilmuvad Inglise kuninganna ja Harry Potter mõjuvad kummaliselt ning tunduvad ka ise äärmiselt segaduses olevat, kuidas ja miks nad lavale on sattunud.

Kokkuvõttes on tegemist nauditava vaatemänguga, millesse panustatud tööd, vaeva ja armastust on tunda näitlejatööst ning lavastuslikust poolest. Olemas on nii hoogne lavaline liikumine, Queeni kuulsaimad palad, elav bänd, huumor kui armastus ja vägivald, lisaks räägib lavastus aktuaalsetest probleemidest. Kõige huvitavam aspekt kogu tüki juures on aga Beni tegelaskuju: tema vaated, areng ja kättemaksuiha, mis viimases vaatuses sobiva allegoorilise lõpu leiab.

Helen Laane

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.